Mis on kognitiivne ja käitumisteraapia?
Kognitiivne ja käitumisteraapia (KKT) on psüühikahäirete psühholoogilise ravi vorm, mis on osutunud tõhusaks mitmete probleemide, sealhulgas depressiooni, ärevushäirete, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise, suhteprobleemide, söömishäirete ja raskemate psüühikahäirete puhul.
Uuringud näitavad, et KKT toob kaasa funktsioneerimise ja elukvaliteedi märkimisväärse paranemise. Paljudes uuringutes on tõestatud, et KKT on sama tõhus või tõhusam kui muud psühholoogilise teraapia vormid või psühhiaatrilised ravimid.
Oluline on rõhutada, et kognitiivse ja käitumisteraapia edusammud on toimunud nii teadusuuringute kui kliinilise praktika põhjal. KKT on psühholoogilise ravi lähenemisviis, mille kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid, et väljatöötatud meetodid ja tehnikad tõepoolest toovad muutusi. Selle poolest erineb KKT paljudest teistest psühholoogilise ravi vormidest.
KKT põhineb mitmel põhiprintsiibil:
1. Psühholoogilised probleemid tekivad olulisel määral vildakate või ebaotstarbekate mõtteviiside tõttu.
2. Psühholoogilised probleemid põhinevad osaliselt ka õpitud käitumismustritel.
3. Psühholoogiliste probleemide all kannatavad inimesed saavad alati õppida paremaid viise, kuidas raskustega toime tulla.
Kognitiivne ravi vajab tavaliselt aga ka jõupingutusi, et mõtlemismustreid muuta. Need võivad olla:
-Mõttetegevuse märkamise ja mõtlemise kallete äratundmist ja nende ülevaatamist.
-Teiste inimeste käitumiste tõlgenduste ja tekkivate järelduste ülevaatamist.
-Probleemilahendamisoskuste kasutamine rasketes olukordades toimetulekuks.
-Uute oskuste õpet, et ühtelugu korduvad mõttekäigud muutuksid. Kindlasti ei tegele KKT vaid üksikute mõtete vaidlustamisega, nagu sageli arvatakse, vaid mõtlemisprotsessi ja taju- ning tähelepanuprotsessidega üldisemalt.
Samuti vajab käitumuslik ravi pingutusi, et käitumismustreid muuta.
Sageli on vajalik:
-Oma hirmudega silmitsi seista, mitte neid vältida.
– Rollimängudes harjutada potentsiaalselt problemaatilisteks kujunevat suhtlusolukorda.
-Õppida oma meelt rahustama ja keha lõdvestama.
Mitte kõik KKT väljaõppega psühholoogid ei kasuta kõiki neid strateegiaid. Pigem teevad psühholoog ja patsient/klient koostööd, et jõuda probleemi mõistmiseni ja töötada välja kõige sobivam ravistrateegia.
KKT paneb rõhku sellele, et aidata inimestel õppida olema omaenda terapeudid. Nii seansside ajal tehtavate harjutuste kui ka väljaspool seanssi tehtavate harjutuste abil aidatakse arendada toimetulekuoskusi, mille abil saab õppida juhtima oma mõtlemist, problemaatilisi emotsioone ja käitumist.
KKT psühholoogid peavad oluliseks, mis toimub inimese praeguses elus ja mis on põhjustanud tema raskused ning miks need raskused säilivad. Minevikul on kujunemisel oluline roll ja teave selle kohta on vajalik, kuid põhirõhk kognitiivses ja käitumisteraapias on suunatud eelkõige edasi liikumisele, et arendada tõhusamaid viise eluga toimetulekuks.
Eestis tegeleb kognitiivse ja käitumusliku teraapia väljaõppega Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (www.ekka.ee).
Kuidas saada KKT terapeudiks?
https://ekka.ee/lugemiseks/kuidas-saada-kkt-terapeudiks
Meie keskuses tegelevad kognitiivse ja käitumisteraapia iseseisva osutamisega Mirjam Ool-Lepanen ja Mariza Tasuja.
Põhiõppe on läbinud Teele Valdma, kes rakendab KKT-d juhendamisõigusega KKT terapeudi juhendamise all.
Põhiõppes on Reesi Penu ja Eliina Targijainen, kes õpivad, kuidas rakendada KKT-d erinevate psüühiliste häirete korral.
Algkoolituse on läbinud kliinilise psühholoogi kutseaasta psühholoogid Ruudu Raudsepp ja Kairit Sirts, kes kasutavad oma töös valdavalt kognitiivse ja käitumisteraapia tehnikaid.
Mariza Tasuja
kliiniline psühholoog
kognitiivse ja käitumisteraapia väljaõppega psühhoterapeut